Noroviirus ehk rahvakeeli "kõhugripp"

 Noroviirused ehk Norwalk- viirused on rühm viirusi, mis põhjustavad inimestel gastroenteriiti, mis on tuntud ka talvise oksendamistõvena, mida rahvas nimetab vääralt ka „kõhugripiks”
 Noroviirushaiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib olla väike palavik, külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne. Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena. Haigus on tavaliselt lühikese kestvusega, 24 – 48 tundi. Oksendamine esineb lastel sagedamini kui täiskasvanutel.  
Noroviirushaigus ei ole tavaliselt raske kuluga, kuigi inimene võib tunda end väga haigena ja oksendada korduvalt. Haigestunud paranevad ühe-kahe päeva jooksul ning pikaajalisi tervisehäireid ei teki. Kui haigestunu ei suuda juua piisavat hulka vedelikku oksendamise/kõhulahtisusega kaotatud vedeliku asendamiseks, siis võib tekkida organismis dehüdratatsioon ehk veetustumine ja siis võib olla vajalik arstiabi. Veetustumine tekib tavaliselt ainult väikelastel ning väga vanadel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga isikutel.

Kuidas ravitakse noroviirusnakkusega inimest?
 Käesoleval ajal ei ole ühtegi viirusevastast ravimit, mis mõjub noroviirusele ja puudub ka nakatumist ennetav vaktsiin. Antibiootikumid ei toimi noroviiruste vastu
Tervetel isikutel kestab haigus tavaliselt lühikest aega. Nii kaua kui haigel on oksendamine ja kõhulahtisus, tuleb tal juua rohkesti vedelikku vältimaks dehüdratasiooni (ehk veetustumist). Väikelaste, vanurite ja teisi haigusi põdevate isikute hulgas tekib veetustumine sagedamini ning see ongi noroviirusnakkuse kõige tõsisem tagajärg. Veetustumise riski saab vähendada mahlade, vee või tee jms joomisega. 

Sümtome leevendavate vahendite kohta küsi oma  pereõelt või töövälisel ajal Perearstinõuandeliinilt  telefonil 1220

Loe lisaks

Korduvretseptide väljastamine

Retsepti tellimusi võtame vastu tööpäeviti alates kella 13:00st. Retseptid kinnitatakse kahe tööpäeva jooksul perearsti poolt.

Loe lisaks

Vaktsineeri Gripi vastu

Praegu on kõige õigem aeg vaktsineerida end Gripi vastu. sel aastal 1 vaktsiini hind 15 eurot. Loe lisaks

Nimistusse registreerimine

Nimistusse registreerime käesoleval hetkel ainult  juba nimistus olevate patsientide pereliikmeid. Loe lisaks

Millised tervisekontrollid on vajalikud lapsele enne esimesse klassi minekut?

Tervisekontrolli eesmärgid on igal vanusaastal, alla 2-aastastel lastel ka vanuskuude lõikes, erinevad. Igas kontrollis jälgitakse lapse kasvu ja arengut, kuulmist, nägemist ja kõnet, antakse teavet vaktsineerimisega ennetatavate nakkushaiguste kohta ja vaktsineeritakse, aidatakse kaasa tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujunemisele ning nõustatakse lapsevanemaid. Loe lisaks

Täiskasvanute Immuniseerimine difteeria ja teetanuse vastu

IGA 10 AASTA TAGANT ON TASUTA!

Immuniseerimiskava alusel tehtav viimane difteeria ja teetanuse vaktsineerimine on noorukieas 17 aasta vanuses. Pärast seda vaktsineeritakse täiskasvanut vaktsineerimine difteeria-teetanuse (dT) vaktsiini ühe annusega iga kümne aasta tagant. Vaktsineeritud inimene ei vaja mehaanilise vigastuse järgset teetanuse immunoglobuliini manustamist. Vaktsineerimata inimesele süstitakse trauma korral dT- vaktsiini. Teetanuse riskirühma kuuluvateks inimesteks tegevusalade järgi, kes peaksid olema immuniseeritud, on farmi-ja mullatöölised ning muud töö iseloomu tõttu pinnasega vahetult kokkupuutuvad isikud, kaitseväelased, päästeteenistuse töötajad, politseinikud, kirurgiliste erialade tervishoiutöötajad, veterinaartöötajad. Varem täielikult vaktsineerimata täiskasvanule süstitakse kolm annust dT-vaktsiini: kaks esimest annust neljanädalase vahega ja kolmas annus 6-12 kuud pärast teise annuse süstimist.

KÜSI PEREÕELT VAKTSINEERIMISVÕIMALUSE KOHTA!) Loe lisaks

Krüoteraapia

Soolatüügaste, konnasilmade ja väiksemate nahanäsade eemaldamiseks on võimalik rakendada meie keskues krüoteraapiat. Konsultatsiooniks ja protseduuriks palume registreerida pereõe vastuvõtule.

Krüoteraapia on healoomuliste uudismoodustiste eemaldamine vedela lämmastikuga, mille temperatuur krüokannus on -196C.  Protseduurile eelneb dermatoveneroloogi visiit. Protseduuri teostab arst või suunab vajadusel õe protseduurile.

Vedel lämmastik külmutab naharakkudes oleva vee, mille sulamisel rakkudevahelised sidemed katkevad ja naharakud lähevad katki ning selle tulemusena tekib vill . Sellel piirkonnas võib kaasneda turse ja valulikkus ja funktsiooni häirumine.

Krüoteraapia talumine on erinevatel inimestel erinev. Krüoteraapiat ei tehta isikutele, kelle küsitlemisel selgub, et patsiendil on urtikariaalne reaktsioon külmale (ehk külma allergia), kellel on teada krüoglobuliinid ja Raynoud sündroom (sõrmede ja varvaste külmetamine ja värvuse muutused).


Loe lisaks

Puugivaktsiinidest

Käesolevalhetkel meiekeskuses nõudluse vähesuse tõttu puugivaktsiine ei ole. Neile kel puukentsefaliidivastane vaktsineerimine pooleli saavad vaktsiini osta retsepti alusel või pöörduda vaktsineerimiseks Merimetsa nakkuskeskusesse 

Puugid levitavad puukentsefaliiti ja puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub. Teenus on tasuline.

Kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu tuleks alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda.

Puukentsefaliidi vastane täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest süsti tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas 9 kuud kuni aasta hiljem. Esimene kordussüst on vaja on vaja teha 3 aasta möödudes, järgnevad kordussüstid 5 aastaste intervallidega.

Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad 1-2 nädalat pärast puugihammustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi paraneb. Ligikaudu igal kolmandal nakatunul haigus ägeneb: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Nende sümptomite korral peab viivitamatult oma perearstikeskusesse pöörduma.

Loe lisaks

Vaktsineerimine Puukentsefaliidi vastu

Meie keskuses on võimalik vaktsineerida Puukentsefaliidi vastu. 
hind 30 eurot/1 vaktsiin
1. Esmane immuniseerimine 
Tavapärane immuniseerimine 
- 1. annus (päev 0) 
- 2. annus (1...3 kuud pärast päeva 0) 
- 3. annus (9...12 kuud pärast teist vaktsineerimist) 
Tavapärase revaktsineerimise korral
3 aastat 
Iga 5 aasta järel 
> 49-aastased 
3 aastat 
Iga 3 aasta järel

Loe lisaks

LAHTIOLEKUAJAD PÜHADE AJAL

Vastuvõtud pühade ajal.

Keskus avatud  

23.12.2014    08.00-13.00

24-28.12.2014 suletud

31.12.2014  8-13.00

1.01.2015 suletud

Loe lisaks

Soovitame vaktsineerida Gripi vastu

Gripp  algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, on eelpool nimetatutest märksa tõsisem haigus, sest võib tüsistusena tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kergemini levib ja ägedamini kulgeb just A-gripp.

Plaanime alustada Gripivastast vaktsineerimist al oktoobrist.
Loe lisaks

Vaktsineerimine Rotaviiruse vastu

1. juulist käesoleval aastal jõustub uus riiklik immuniseerimiskava, kuhu lisandub väikelaste rotaviirusnakkuse vastane vaktsineerimine. Loe lisaks